Eesti Teatri Festival DRAAMA 2019

TARTUFFE

Eesti Draamateater

TARTUFFE foto
6. septembril kell 19
Vanemuise väikses majas
7. septembril kell 16
Vanemuise väikses majas
Eesti Teatri aastaauhinnad 2016
HILJE MUREL - naiskõrvalosatäitja auhinna laureaat
INDREK SAMMUL - meeskõrvalosatäitja auhinna laureaat
LEMBIT PETERSON - lavastaja auhinna nominent
MARIA KLENSKAJA - naiskõrvalosatäitja auhinna nominent

Hilje Murel – Eesti teatri aastaauhind parimale naiskõrvalosatäitjale
Indrek Sammul – Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosatäitjale

Autor MOLIÈRE
Lavastaja LEMBIT PETERSON (Theatrum)
Kunstnik LILJA BLUMENFELD (Eesti Kunstiakadeemia)
Valguskunstnik TRIIN SUVI
Videokunstnik TAUNO MAKKE
Liikumisjuht TIINA MÖLDER (külalisena)
Muusikaline kujundaja MARIUS PETERSON (Theatrum)

Mängivad
MARIA KLENSKAJA
REIN OJA
LIINA OLMARU
(külalisena)
UKU UUSBERG
ROBERT ANNUS
MARI-LIIS LILL
INDREK SAMMUL
MARIUS PETERSON
(Theatrum)
HILJE MUREL
TÕNU AAV
või ALEKSANDER EELMAA
TARMO SONG
(Theatrum)

Esietendus
4. oktoobril 2015
Eesti Draamateatri suures saalis

Etendus on kahes osas ja kestab 3 tundi 
Lembit Peterson: Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavaid aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada! 
 
2000. aastal lavastasin „Tartuffe’i“ Humanitaarinstituudi üliõpilaste diplomitööna. Ma pole teadlikult tollaste märkmete juurde tagasi pöördunud, vaatan näidendile täiesti uue pilguga. Aga endiselt huvitab mind siira religioossuse ja valevagaduse teema. Silmakirjalikkus just neis asjus on kõige ebameeldivam (raskem). Paavst Franciscus kirjutab praegu sellestsamast, et ei ole vaja kristlasi, kes mängivad, et nad on kristlased. Kui palju lihtsam on meil teha ausat ja püha nägu, kui tegelikult ausalt elada ja pühaduse poole pürgida. Hingeõnnistuse küsimus oli Molière’i jaoks tähtis.  
 
Me ei too lavastust tänapäeva tuttavasse olustikku, kuid  interpreteerime näidendi teksti tänapäeva inimestena, püüame seda kaasaja vaataja jaoks elama panna.