Eesti Teatri Festival Draama 2014. Kohaloleku kunst.
Festivali ajaleht Draama, nr 1
Festivali ajaleht Draama, nr 2
Festivali ajaleht Draama, nr 3
Festivali ajaleht Draama, nr 4 
Festivali ajaleht Draama, nr 5
Festivali ajaleht Draama, nr 6
Festivali ajaleht Draama, nr 7


Merilyn Merisalu

Merilyn Merisalu on ajakirjanik ja teatriteaduse magistrant Tartu ülikoolis. Toimetas Noorte Teatritehase ajal teatri telgitagustes ja lavastas ka ühe lavastuse. Aasta vältel tegeles ka Rumeenias lastele ja noortele mõeldud teatritööga. Praeguseks on ajakirja UT peatoimetaja ning kirjutab mitmetesse väljaannetesse teatrikriitikat. Draamafestivaliga on Merilyn olnud seotud aastast 2005, festivali lehte toimetab viiendat aastat.

"September on minu jaoks alati eriline kuu olnud ja suur osa sellest on draamafestivali süü. Esimesel Tartu-aastal olin kaelakaardiga külaline ja käisin õhinaga etendusi vaatamas. Sealt edasi sattusin juba vabatahtlikuna planke värvima ja nautisin teatrit veel rohkem kui varem. See, kui suur töö ja vile festivali köögipoolel käib, on hämmastav. Mõnes mõttes tahaksin, et iga inimene, kes Draamale satub, saaks osa mitte ainult tulemuste nägemisest, vaid ka meie tegemisrõõmust."

--


Marite H. Butkaite on õppinud teatriteadust ja kirjalikku tõlget, kirjutab teatriarvustusi ja õpetab Drakadeemias loovkirjutamist. Tema alias Hiri Müüripeal kirjutab näidendeid, otsib lugusid ning rahu, vaimustumist ja inspiratsiooni. Teatrit, kohvikuid, kasse ja elevante armastavad mõlemad. Festivali ajalehes kantseldab Marite drakadeemikuid.

"Ma ei mäleta, milline oli mu esimene teatrikülastus. Mäletan aga seda, et raskekujuline teatripisik nakatas mind keskkoolis. Samal ajal sain ka pastaka kätte. Ja edasine? Edasine on juba...teatrilugu. Selle aasta festivali olen oodanud juba alates eelmise lõpupeost. Sest kuraatoriks on kirjutav inimene. Pean ka ennast kirjutavaks inimeseks. Ja vägagi uudishimulikuks. Septembri esimene nädal rahuldab selle uudishimu. Ja annab võimaluse nädala jooksul näha tuttavaid nägusid ja veel võõraid lavastusi."

--



Piret Kuub
on teatriteaduse magister, lõpetanud Tartu ülikooli. Tegeleb nii näitlemise kui ka ilukirjanduse ja teatrikriitika kirjutamisega. Tema artikleid on ilmunud väljaannetes Teater.Muusika.Kino, Sirp, Pärnu Postimees, Baltoscandal. Draama festivali lehele teeb Piret kaastööd viiendat aastat.

"Tänavuse festivali koondpealkiri on mu ootused üsna kõrgele kruvinud. See müstiline ja maagiat täis kohaloleku kunst ongi ju õigupoolest see, mida teatris vaatajana alati kohata loodan, kuid mis kahjuks liigagi tihti ennast mulle ilmutada ei tihka. Ma näen rääkivat ja/või midagi tegevat näitlejat, aga istun saalis üksinda. Järelikult peitub kohalolekus midagi enamat kui lihtsalt füüsiline ilming "kohal olemine"; see mõiste kätkeb endas midagi tõelist, selles peitub kontsentratsioon ja energia, kogu jõud, mis lavalt saali hoovab ja mis mind vaatajana puudutab, haarab ja elamusi pakub. Sellise kohaloleku kiirgusega loodangi tänavusel festivalil nakatatud saada."


Aire Pajur on õppinud meditsiini ja sotsiaaltööd ning saanud lugematul hulgal eri psühholoogia- ja kasvatusalaseid täiendkoolitusi. Lisaks meditsiinivallas töötamisele on ta juhtinud psühholoogiaabiga tegelevat MTÜ-d ning koolisotsiaaltöötaja ameti kõrvalt olnud tegev ka Vilde teatris. Mullu täitis Aire festivali ajalehes Airée Pajuri nime all Drakadeemia tekstikülgi, tänavu proovib ta kätt põhitoimetuses.

"Teatrile olen ma andnud oma hinge. Näitlemisel on olnud üsna kaalukas osa minu elust ja eneseteostusest. Kuni Drakadeemias õppimiseni oleksin võinud öelda, et parim osa minu elust. Eri harrastusteatrites ja projektides olen mänginud ca 80 rolli. Endalegi ootamatult avastasin endas huvi näidendite kirjutamise vastu. Tekkis soov kirjutada just sellist teksti, mida ise tahaksin lavalt öelda, käsitleda teemasid, mida ise tahaksin laval näha. Nüüd annan hinge teatrile näidendite kirjutamise kaudu."

Lennart Peep

Lennart Peep õpib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 10. lennus ehk on osa teatrist Must Kast. Järgmise suve hakul saab temast paberitega harrastusteatri juht, lavastaja ja näitleja. Vastavad kogemused on tal juba ammu ette näidata: esimene seoses Noorte Teatritehasega, teine seoses kooli-, noorte-, suve- ja teab, mis teatritega veel, kolmas seoses kõigi eelnimetatutega, lisaks veel lavastused oma kursusega ja Ugala teatris. Ta on ka õppinud Tartu ülikoolis teatriteadust ja kirjutanud eri väljaannetesse. Draama ajalehes kirjutab Lennart pikema pausiga teist aastat.

"Lavastajana ei kasuta ma laval palju kraami ega lavakujundust, vaid tahan, et tükk oleks inimesekeskne, näitlejakeskne. Näitleja on kaasatud loomisprotsessi, tal on laval vastutus. Ei saa kehtida mentaliteet, et kui iga päev on kaks etendust, siis tekib vastu õhtut mõte "Pagan, väsimus on, teen selle sutsu kiiresti ära, saab selle kaelast ära." Näitlejal ei ole muud varianti, kui olla "kohal"."


Kristi Ruusna õpib Tartu ülikooli teatriteaduse magistrantuuris. Viimased kaks aastat on ta töötanud vabakutselise teatrikriitikuna, tema tekste on avaldatud Sirbis, Teater.Muusika.Kinos, Areenis, Tartu Postimehes ja teistes väljaannetes. Sügisel seab Kristi sammud kultuurimekasse Berliini ja võtab inimkäsna kuju, et imeda endasse teatrimaailma iseärasusi ja omapärasid väljamaal, septembri alguses arvustab ta kodumaist teatriparemikku aga Draama ajalehes.

"Teatrifestival on kolme jõupunkti kombinatsioon, milles kohtuvad teater, publik ja kriitika. Eraldades neist mõne, vajub kombinatsioon kokku. Kriitika kolmanda jõupunktina loob tõeliselt õnnestunud festivalidele turvavõrgu, mida pelgalt publikunumbrid ja majanduslik edu teha ei suuda. See võrk seisneb kriitiku võimekuses olla Jäädvustaja, Analüüs, Hinnang ja Tagasiside. Ütleme JAHT. Draama leht on jaht ja kriitikanooled on teravaks aetud. Laseme jahimehed saali."