Eesti teatri festival Draama 2013. Ruumimaagia.

Maketi- ja kostüüminäitus "Aeg ja ruum" 

Maketi- ja kostüüminäitus "Aeg ja ruum" on avatud  Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas 
2. septembrist - 1. oktoobrini. Kuraator Maarja Meeru.
Avamine 2. septembril kell 16.

Näituse koostamisel on teatrikunstnik Maarja Meeru lähtunud kostüümidest, mida oleks huvitav vaadata nii kunstnikul kui publikul. Laval peab iga ajalooline kostüüm olema efektne. Teine teema on loominguline vabadus ja fantaasia: väljapanekus on ka väga vanu kostüüme ning makette, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid.  




Näitus "Puust(?) ja punaseks"

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dekoraator-butafoori eriala üliõpilaste butafoorianäitus "Puust(?) ja punaseks" on 2.-8. septembrini avatud Eesti Rahva Muuseumi Näitusemaja I korrusel.

Näitleja on inimene, lihast ja luust. Kuid millest või kuidas on valmistatud teatrilaval kõik see, mis pole lihast ja luust? Kas see puidust kuju oli ikka puidust? Kas see rikkalik puuviljavaagen ka tegelikult süüa kõlbaks? Kui vaatajal saalis neid küsimusi ei teki, on butafoor oma tööd hästi teinud. Kui aga tekib, siis sellelt näituselt võib vastuseid leida küll. Näha saab kolme aasta jooksul valminud rekvisiite, imitatsioone, dekoratsioone, maale ning kõike muud põnevat, mida teatrilaval tarvis võib minna. Lisaks on võimalik tutvuda tööprotsessi telgitagustega nii fotode kui reaalsete näidete varal. Teeme asjad puust ja punaseks, ilma puu või punaseta.

TÜ Viljandi Kutuuriakadeemia 4. kursuse butafooria eriala tudengid An-Liis Amur, Evelyn Bernard, Kristina Kammori,  Elise Nigul.



Pop-Up näitus "27"

Avatud 2.-7. september kell 12-20, 8. septembril kell 12-17

Maret Kukkuri kureeritud POP-UP näitus “27” on koostöönäitus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Kakskümmne  seitsme kunstniku imelised maailmad mahuvad ära 27-sse konteinerisse, mille asukohaks on Tartu kesklinn: Küüni tn. ja Raekoja plats. Näitus on avatud 2.-8. septembrini.

I OSA, TEGEVAD KUNSTNIKUD:

MARET KUKKUR
Kujundajana aktiivne :22 aastat.
RUUM MIDA POLE/ dokumentaal”

Esimese klassi lõpetamise peoks kirjutasin näidendi, lavastasin ja kujundasin selle.
Olin veendunud, et põhjalikult ettevalmistaud teos ka nii jääb, punkt-punktilt.
Etenduse käigus, aga unustasid minu klassikaaslastest näitlejad enamuse repliike, vaimustusid valedest rekvisiitidest ja ajasid sassi tegevusi, publik reageeris valesti ja lõpuks ei jäänud muud üle kui karjuda kardina tagant: etendus läbi!
See oli minu esmane kokkupuude “tundmatu jõuga”, mis tekib, kui koos teha, see halvas ning hirmutas mind. Täna ma jumaldan seda tujukat, ettearvamatut ja mõinkord soovimatut teatritöö kaaslast. Elagu “tundmatu jõud”, mis võib protsessis muuta kujundusi, isegi lavastusi, nii, et komöödiast saab tragöödia.


LIISI EELMAA
Kujundajana aktiivne : 9 aastat.
ÜHETEISTKÜMNELE KALVEIPOJALE”

Installatsiooni keskmeks on raamat, mis viitab eesti rahvuseeposele ''Kalevipoeg”. See on luule kogumik tänapäeval ringiliikuvast rahvaluulest ehk jalgpallifolkloorist. Raamat on illustreeritud 11 eesti koondise mängija fotoga, kes poseerivad kangelaslikult palliga. Raamatu lugejal, on näitusel võimalus kuulata kõrvaklappidest samal ajal laule, mis esitatud professionalse muusiku poolt. See projekt uurib rahvustunnetust läbi kaasaegse jalgpallikultuuri.


INGA VARES
Kujundajana aktiivne : 17 aastat.
“IV”

Neli nurka, mõõdetud maht, etteantud ruum.
Inspiratsioon ja väljakutse. Intuitsioon ja vabadus. Illusioon ja vastutus.
Väike linnuvarbajälg liival, hetk enne järgmist…

EKA lõpetamisest täitus juunis 15 a; esimese lavakujunduse tegin aastal 1996.

Maalides ruumi, tegelaste vahele vaikust, hakkab kõlama nende peidetud lugu. Vaataja-kuulaja elav tähelepanu saab dirigendiks, kes juhib mängu.


TUULIKKI TOLLI
Kujundajana aktiivne : 30 aastat.
GLAMUUR JA MAJANDUSKRIIS”

GLAMOUR tähendab inglise keeles võluma, lummama, magnetiseerima, samuti ka petlikku ilu. Tänapäevase tähenduse sai see sõna 30-aastate suure majanduskriisi ajal, tänu Hollywoodile. Raske ja mureliku elu vastukaaluks pakuti publikule filmilinal säravat elu.
Moemaailmas vahetas 20-aastate poisitari välja kurvikam punaste küünte ja huultega plaatinablond. Ka riietus rõhutas kurve ja pikenes poolde säärde. Kingakontsad said kõrgust juurde. Coco Chaneli propageeritud võltspärlid kaotasid oma võlu. Järgmine glamuuri õitseaeg oli 50-aastate alguses. Sõjast räsitud maailmas, vajasid inimesd unelmaid, et unustada oma muresid. Sama juhtus ka 70-aastate naftakriisi ajal. Antiikkkreeklaste arvates oli aeg spiraalne ja tundub, et oleme jälle ühe lõigu läbinud . Masu on tõstnud esiplaanile uuesti glamuuri. Välisele särale pööratakse rohkem tähelepanu, otsitakse halli argipäeva kõrvale vastukaaluks midagi võluvat ja lummavat, millise õhkonna olen püüdnud luua.


LIINA UNT
Kujundajana aktiivne : 16 aastat.
NIMETU”

Liina Unt ja Triin Hook.
Koostegemine.

Liina on teinud lava- ja kostüümikujundusi peaaegu kõikides Eesti teatrites. Viimase aja tähtsamaid kujundusi: T. Stoppardi "Utoopia rannik I. Teekond" Tallinna Linnateatris (lav P. Pedajas), M. Keräneni "Varastatud oranž jalgratas" Eesti Draamateatris (lav. I. Vihmar), D. Hare'i "Vertikaaltund" Eesti Draamateatris (lav. M. Karusoo), M. Alguse "Koobas" Kuopio Linnateatris (lav. I. Vihmar).

Triin lõpetas 2003. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia valguskujundajana ning töötas 2004-2012 VAT Teatris valguskujundaja ja reklaamijuhina. Lisaks on Triin teinud koostööd Tallinna Tantsuteatri, STÜ, Zick tantsuteatri ja Polygon Teatriga. KValik kujundusi:

"Piaf", "Fotolabor", "Out of Opera" (kõigi koreograaf D. Harchenko), "Circle Through" (kor. K. Roosna), "Näha roosat elevanti" (lav. T. Tohver), muusika- ja tantsuseeria "Kutse duellile" koostöös Tallinna Filharmooniaga.


MARGE MARTIN

Kujundajana aktiivne : 12 aastat.
THINK INSIDE THE BOX”

Sisenege kasti, kus saab mõtteid mõlgutada. See on piiratud ruum, et mõtted laiali ei valguks. Mine tea, ehk lipsavad veel käest, kui piisavalt kiire ei ole.

Mõtlemine on seebimullide puhumine. See hetk, kui seepjas kile muundub keraks ja tõuseb lendu. Ning plaksti on ta juba ka läinud. Siin on minu mõtted enne muuutumist viimistletud lavaruumiks ja tegelasteks. Siin võivad olla ka sinu mõtted, mis paberil oma kuju võtavad. Need mõtted võivad ka siit kastist väljuda. Teame kõik väljendit „think outside the box“, mis soovitab raamidest väljuda ning vaatepunkti muuta. Kastisisene mõtlemine aga soovitab läheneda asjadele just sellest küljest, mis on meile kõige tuttavam ning leida üles need nähtamatuna näivad tõed, mis otse meie nina all on.


KRISTI LEPPIK

Kujundajana aktiivne : 11 aastat.
LOOMATA LOOD SAVIST”

Ainult vaim, kui tema hingus puudutab savi, võib luua inimese.
Alguses oli sõna.
Ja sõna oli lavastaja juures.
Ja lavastaja oli jumal.
Ja seesama oli lavastuse algus...
Kuid, kes me kõik oleme selles protsessis – savi?
Kujuteldavas näitleja garderoobis, elustuvad erinevad lood , läbi erinevate rollide ja tõlgenduste. Nad tõusevad kaootiliselt kunstnik-looja sisemisest kaosest järgides nähtamatut stiihiat. Kireleek muudab algmaterjali igaveseks. Selles protsessis oleme kõik loojad ja savi looja kätes...


ARTHUR ARULA
Kujundajana aktiivne : 3 aastat.
KÜHMNOKK - LUIK”

Kühmnokk-luik (Cygnus olor)

Kühmnokk-luige pesa on varjatud, tavaliselt roostikus paiknev suur taimedest kuhil, mille tipus on pesalohk. Pesa tehakse veetaimedest, näiteks pilliroost, hundinuiadest ja tarnadest. Aastal 2012 nägin ma Amsterdamis ühe ajutise silla all, ehitusplatsi lähedal luike, kes oli pesa ehitanud vaid tehismaterjalidest. Visuaalne vastuolu ehitusprahi, toidu- ning joogipakendite ja õrna luige vahel oli mõjuv. Püüan seda pilti ehitussoojakus taasluua ja edasi arendada.

Helikujundus: Lauri Kaldoja

ANNA SUI
Kujundajana aktiivne : 26 aastat.
VÄRVIRÕÕM JA -KURBUS”

Minu naerev nägu on liivatooni, on valgete pilvede ja vahu värvi täis värsket merehõngu ja kive ja kadakaid, täis päeva alguse kulda, laste sädistavat juttu kui roolinnusirinat. Siin ei ole küsimusi, on ainult lahendused ja vastused, milles on kergust ja sära.

Minu nuttev nägu on merevärvi, raskelt rannale rulluvate lainete tooni, mis on kui vari öö hakul täis niiskust, tumedust ja üksindust. Siin ei teki teri, ei valmi vili, on vaja kannatust ja tarkust, et mõista mõistmatut ja saada selgust, et leidub väljapääs. Igal sõnal kui värvil on tähendus. On sõnu, mis ütlevad rohkem, mis kannavad sõnumit, mis puudutavad mind.

Minu ruum on minu aeg täis värve ja emotsioone. Mida pikem on tee, seda rohkem värve tekib. Jääb maha värve, osad neist on saanud nähtavaks. Siin on aja värvid minu elus, teatris, see on kujutlus reaalsuses alguse ja lõputa. Värvidest on saanud sõnad ruumis, monoloog ja dialoog tõe otsimise teel.


NELE SOOVÄLI
Kujundajana aktiivne : 6 aastat.
ÕHTUTE KOLLANE TOLM”/ MAKING OFF

"Õhtute Kollane Tolm" oli 2012 aasta lõpus Von Krahli teatri atmosfäärilavastus. Lavastuse kujundus sündis käsitööna kunstniku, lavastaja, koreograafi, kolme valgusmeistri ja nelja tehniku poolt. Draamafestivali eksponaat on elusuuruses makett ja miniatuurne fragment lavastuse kujundusest ning pilguheit lavastuse valmimise käiku. Tuba stsenograafi maailma. Lavastuses kasutasime: 4 tonni liiva, 51 ruutmeetrit peeglimosaiiki ja paartuhat lambipirni.

"Õhtute Kollane Tolm" oli 2013 aasta Teatriauhindade nominent parima kunstnikutöö kategoorias.

JAANUS LAAGRIKÜLL
Kujundajana aktiivne : 13 aastat.
TOO SMALL TO FALL”

“Too small to fall” on minu elust.

Elukäik:
KKK nr. 40-malevlane-autoremodndiluksepp-autojuht-ehitaja.
TALLINNA KOMMERTSKOOL-tisler-trükkal.
EKA-teatrikunstnik
Õpetanud kolmes erinevas kõrgkoolis
Teatrikunstnik, fotograaf

EPP KUBU
Kujundajana aktiivne : 10 aastat.
ILMUTUS”

Pimikus tekkinud ähmased põlisrahvaste kujutised, kaovad hetkega olematuks. ILMUTUS on väljapääs ideele, mis tekkis soome-ugri mõttelaadi ja teatrit ühendava Sugrierror.com proovide protsessis, kuid jäi lavastusest välja. Laval olid lisaks eesti ja seto näitlejatele ka soome-ugrilased Venemaalt: handid, mansi, marid ja udmurt. Eksperimendi eestvedajad olid Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits.

Installatsioon valmib koostöös helikunstniku Maike Londiga.

.
KRISTIINA PÕLLU

Kujundajana aktiivne : 21 aastat.
PÖÖRATUD RUUM”

Vabakutseline lavastuskunstnik, loominguliselt seotud enim Tartu Uue Teatriga alates selle asutamisest 2008.

Erialaliselt tegev olnud alates 1992. aastast. Töötanud peakunstnikuna Endlas 1999 – 2004 ja Vanemuises 2006 – 2008, aastatel 2005 – 2011 olnud ka festivali DRAAMA kunstnik. Käesoleva festivali kobarnäituse väljapanek kannab nime ”PÖÖRATUD RUUM” ja seda saab vaid kogeda.


SILVER VAHTRE
Kujundajana aktiivne : 26 aastat.
GEOMEETRIA ILU”

Usun, et lavakujundus kui füüsiline struktuur põhineb abstraktsetel ruumikoordinaatidel. Enne kui asuda organiseerima lavaruumi ja projekteerima lavastusplaanist lähtuvat arhitektooni, on vajalik leida mõttelised toetuspunktid, mille abil reaalsus üles kaaluda. Võib-olla pole vajalik püüda olla targem Eukleidesest, kes 23 sajandit tagasi oma „Elementides“ väitis, et sirkli ja joonlaua abil saab kirjeldada peaaegu kogu maailma. Sõna „peaaegu“ kasutamine näitab, et enne teoreemide formuleerimist uuris ta põhjalikult tegelikkust. Mõtteline ruum pärineb seega reaalsusest, kuid on vajalik vaheaste uue tegelikkuse – lavakujunduse – loomiseks. Mõtteline ruum on lihtne ja ilus, geomeetriline ning tihtipeale nähtamatu või varjatud. Geomeetria ilu on vaataja silmades, kindlasti mõtetes, soovi korral ka tunnetes.


MARET TAMME
Kujundajana aktiivne : 4 aastat.
HÄLIN JA RAEV”

*Life's but a tale told by an idiot, signifying nothing.*
Tahan väljendada oma kiindumust pealkirjas mainitud teose vastu. Kuigi juba teema valik võib vastata kõikidele küsimustele, on tulemusel, potentsiaali seletada ka ilma sõnadeta minu ajalugu, stsenograafilisi (põhi)mõtteid, vaateid teatrile, kirge, naiivsust, masendust ja noorust. Samas võib suhtuda ekspositsiooni ka kui lavakujunduslikku lahendusse, mis ma piltlikult oksjonile panen.


ILLIMAR VIHMAR
Kujundajana aktiivne : 4 aastat.
JÄÄK”

Selles ruumis on kõik, mis töödest on maha jäänud, mis lavale pole jõund'. Mõtted, millel oli potensiaal teostuda, kuid ei teinud seda mitte. Ja teised mõtted, mis tekivad paralleelselt, kuid ei mahu etteantud piiridesse.

Jääk.

Ma ei suuda üheselt jõuda kõigini, aga ma usun, et selle kõrvale jäänd materjali läbi võiks kõige paremini jõuda minuni, minu töödeni... kes soovib.


IIR HERMELIIN
Kujundajana aktiivne : 19 aastat.
MIS TOIMUB, KUI MA SELJA KEERAN?”

Kui ma oma asju või tuba parasjagu ei vaata ega puuduta, kas nad on siis ikka seal kuhu jätsin ja need samad mida tunnen? Või äkki toimub midagi meie selja taga, kui me parasjagu ei ole kohal. Miks asjad mõnikord kaovad jäljetult ja hetke möödudes on nad tagasi omal kohal? Miks öösel tehtud täpne joonis on hommikul vigane? Kes keerab liimil korgi lahti? Kust tuleb tolm? Kahtlustasin juba ammu, et keegi elab minuga rööbiti, elab mu toas. Et me toimetame lihtsalt erinevatel reaalsuse kihtidel, mis aegajalt juhuslikult ristuvad. Sel suvel ma tabasin nad otse teolt.

ROSITA RAUD
Kujundajana aktiivne : 32 aastat.
ÄRA KOLINUD”

Olen sündinud Leedus, Vilniuses ja seal valmis ka minu esimene lavakujundus aastal 1981.
1987 lõpetasin Leningradi Teatri- ja Kinoinstituudi ning sellest ajast elan Tallinnas. Lisaks umbes viiekümnele lavastusele erinevates Eesti teatrites olen esinenud ka installatsiooni- ja videonäitustega, samuti fotonäitustega.

Muudkui kolin, nüüd on Tartu.

LIINA TEPANDI
kujundajana aktiivne : 14 aastat.
Risoomistumine”

Antud töö vaatleb inimese sisemist ruumi ja tunnetust rabajuurte toel. See on sissepoole kasvamine ja laiumine. See on ruum, kus esineb palju väikeseid eriilmelisi lisaruume, mida aeg-ajalt päevavalgele tuuakse. Kui kõik liigub liialt kiiresti, tekib rahulik süvenenud vastuliikumine. Kultuuri vastuliikumiseks võib pidada kultuuripelglikkust. Kultuur – inimtekkeline tulem, pealetung, kõige reguleerimine – millele vastandub elu hemerofoobina ehk inimpageja organismina. Mida suurem on inimtekkeline müra, seda sügavamale turvalisse sisemusse liigud. Laiemalt võib tõlgendada seda, kui omakultuuri küsimuste ja vastuste peitumist sügavale enesesse. Küsimus kultuuri tekkest, selle vajalikusest, hoidmisest ja kultuuri pelglikkusest. Kultuuri toetavast, turvalisest keskkonnast ja samas ka survest.

See on kui peituse, peitmise ja mõtlemise mõnu.
See on eneseküllus suurest ja sügavast hingamisest;z rännak, mille voogamises lased end kanda.


REILI EVART & LIINA KEEVALLIK
ART ATTACK (20 aastat hiljem)”
L.Keevallik: kujundajana aktiivne 21 aastat.
R.Evart: kujundajana aktiivne 21 aastat.

Kui Reili Evart ja Liina Keevallik ükskord ammu Kunstiakadeemia neljandal korrusel kohtusid, oli neil peas mõtteid ülearu. Juba siis tekitas muret see, kuhu neid panna. Rääkimata sellest, et kaks pead on ikka kaks pead – mõtteid sai kokku topeltkogus. Et seda kaost kuidagi organiseerida, otsustasid nad hakata maailma kujundama. Nime all Art Attack katsid nad Laululava omakorjatud kõrkjatega, tegid diskoklubidele Makrofleksist vastlakukleid, pressisid Rahvusooperisse keldriuksest sisse üleelusuuruse penoplastist Amori kuju, katsid Soome laevad sokkidega ja Linnahalli lava tundmatute helendavate objektidega... See pakkus ülerahvastatud ideedemaailmale ajutist leevendust.

Ajutist, sest ideede pealelend on siiski sadu kordi kiirem kui nende korralik ära paigutamine. Seega on nüüd, 20 aastat hiljem, asi veel palju hullem.

Ideed ei kao kuhugile, lihtsalt kuhjuvad aastatega. Kunstniku elu läheb aina raskemaks. Tulge vaadake ise!


II OSA. LOOMETÖÖ LÕPETANUD KUNSTNIKUD:

GEORG SANDER
(1923 - )
kujundajana aktiivne ca. 52 aastat.
Arhiivist - tundlik karakterimeister ”

Tööd ETMM kogudest.

Vanemuine ja Georg Sander on lahutamatud, kunstnik on ustava rüütlina teatrit teeninud kogu oma loomeaja kestel – 1947. aastast kuni 1990ndate keskpaigani. Alustanud realistliku väljenduslaadiga, hakkas Georg Sander 1960-ndatel aastatel eesti teatris levinud tinglikku laadi viljelema. Ta püüdles lihtsama vormikõne suunas saavutades ilusaid tulemusi eriti balletikujundustes koostöös Ida Urbeliga („Kratt“ 1961, „Kevade“ 1967). ETMM


MEERI SÄRE
(1929 - 2009 )
kujundajana aktiivne ca. 42 aastat.
Arhiivist - jõuliselt õrn”
Tööd ETMM kogudest.

Algus ulatub Tartu 2. keskkooli, nüüdsesse Miina Härmasse. Koolis oli näitering, lavastajaks kutsuti vanemuislane Udo Väljaots ja kujundustöö anti kümnenda klassi teatrilummuses õpilase Säre teha.
Lummusest sai elukutse. Tallinna õpingute järel jõudis Meeri Säre Vanemuises töötada 42 aastat ja teha 105 lavastust. Mis on tema lemmikvärv? «Kuidas saab värv olla lemmik?» küsib ta vastu. «Iga lavastus nõuab oma meeleolu, oma käekirja. Mis värvi on näiteks vaikus? Või kurbus? Või juubeldus? Ei, ei saa ühe värvi peal elada.»

Lemmiklavastajad
Aga lemmiklavastaja? «Minul käis mõte samas taktis Irdiga. Ja Vilimaaga,» ütleb Säre.
Ülo Vilimaa oli ka see, kes vabastas Meeri Säre realismikrambist ja aitas pöörduda abstraktsema nägemise suunda. Näiteks kas või lavastused «Kontrastid» ja «Maalid». Ei ole juhuslik, et just värvikireva balletiõhtu «Maalid» lavakujunduse valis Meeri Säre näitusekutse kaanepildiks.

Tekst: VANEMUISE KODULEHELT: “Teatrihorisondid ulatusid näitusele”
( 15.02.2007.a. ) Helju Vals, Tartu Postimees


ELDOR RENTER
(1925-2007)
kujundajana aktiivne ca. 56 aastat.
Arhiivist - Tolkienilikus maailmas”
Tööd ETMM kogudest.

Voldemar Haasi ja Natalie Mei õpilane ja vaimsuse edasikandja. Renteri loomingut iseloomustab suur fantaasia nii tehnilistes võtetes kui ka teema sisulises mõtestamises. Eldor Rentor viljeleb veendunult ja järjekindlalt maaliliselt teostatud dekoratsiooni, mis toob lavale inimliku puudutuse kunstniku käekirja kaudu

EPL 2000 12.mai

Voldemar HAAS & Natalie MEI
(1898-1982) (1900-1975)
Haas - kujundajana aktiivne ca. 36 aastat.
Mei - kujundajana aktiivne ca. 37 aastat.
Arhiivist - virtuooslikud analüüsimeistrid”
Tööd ETMM kogudest.

Arvustus lavastusele “Maa Vabaduse Eest” ajalehest “Maa Hääl” 25. juuni 1938.

“Väga imponeeriv oli lavaehitus. Dekoraatorid V.Haas ja P.Raudvee olid püstitanud sellise tõelise linnuse mõõte ja mõju väljaandvad ehitised, et neid üksi juba vaatlema minna tasus ära”

Arvustus lavastusele “Suveöö Unenägu” ajalehest ”Päevaleht” 18.september 1937.
“Ja kostüümid?”
“Olid väga head, ilusad ning stiilsed ja kõike mida soovite. Au ja kiitus Natalie Meile!


PEET AREN
(1889-1970)
kujundajana aktiivne ca. 11 aastat.
Arhiivist - teravmeelne strateeg”
Tööd ETMM kogudest.

Arvustus lavastusele “Androklus ja Lõvi” jajalehes ”Päevaleht”nr.57, 1922:

“Näidendile olid maalitud uued dekoratsioonid Peet Areni kavandite järgi; skitsidega võrreldes olid mõned proportsioonid muudetud, värvid enam-vähem tabatud. Kõige huvitavam oli kahtlemata esimese vaatuse põline mets oma monumentaalsete palmide ja t. ekspressionistlikult esitatud taimedega. Ka ei olnud värvid mitte nii

”Vergissmeinnicht” laadi, nagu nad seda nii tihti “Estoonia” dekoratsioonides on (näit. “Dekoratsioonis”). Mõned kostüümid on uuesti juure “komponeeritud”, teised osad olid vanad, osal kombineeritud.

Arvustus lavastusele “Androklus ja Lõvi” jajalehes “Vaba Maa” 10.märts 1922:

“Lavapiltide deokratiivne (ka kostüümid kaasa arvatud) osa oli erilist tähelepanu leidnud, ta andis lavastusele stiilse optilise tagaseina ja raami”


ALEKSANDER TUURAND
(1888-1936)
kujundajana aktiivne ca. 22 aastat.
Arhiivist- lummatud kirest”
Tööd ETMM kogudest.

Arvustus lavastusele “Punane Veski” ajalehes “Kaja” 29.oktoober

“Kui näitejuht oli lahendanud hiilgavalt oma ülesande, siis oli üldiseks heaks kordaminekuks sama suured teened dekoraator Tuurandil ja Erna Villmeril kui kandvama osa näitlejal. Õieti kujuneski kogu ettekanne nende kolme kooskõlastatud suurteoseks.

Teises vaatuses kujutab näitelava hingesid rikkuvat põrgulikku masinat, mis oli Tuurandi omapärane ja fantaasiarikas väljendus, teostatud “Estoonia” lava ohtrate tehniliste võimalustega ja selle tõttu kujuneski selle vaatuse üldpilt õige imposantseks, ulatades küll osalt juba ehtelavastuse piirkonda. Nähtavasti kiskus see meie publikumi sedavõrd kaasa, et ta ebasündsal kohal, keset etendust hakkas välja kutsuma dekoraatori, katkestades kunstilise üldmõju”

ROMAN NYMAN
(1881-1951)
kujundajana aktiivne ca. 13 aastat.
Arhiivist - enigma”
Tööd ETMM kogudest.

R.Nymani juubelinäitusest “Postimees” 14.oktoober 1932

“ Teatavasti asus N. 1912.a. jäädavalt kodumaale, “Estonia” teatri dekoraatoriks. Ja järgnevailt aastailt N. on välja pannud dekoraatorik. Ja järgnevailt aastailt N. on välja pannud dekoratsioonide kavandeid “Hamleti”, “Juuditi”, “Don Juani”, ; “Pelleas ja Melisande, “Narr Tantris” lavastusilt.

Vääriks erilist uurimust, kuidas N. on mõjutanud meie teatridekoratsiooni pöördelist muutumist ja kui palju ta ise sealjuures oli mõjustanud Peterburi dekoraatoreist ( oli ju N. nende juures abiliseks.) Võib-olla N. “Estonias” dekoraatoriks olles teostas oma elutöö tähtsaima osa, vaadatuna meie kunstiajaloo seisukohalt.”

Arvustus lavastusele “Narr Tantris” ajalehes “Kaja” 10.okroober 1926

“Vääriline avamiseetendus, mille kunstilist väärtust hoogsalt tõstsid R.Nymani dekoratsioonid, eriti neljandas ja viiendas vaatuses, - kõik see kinnitab suure eneseohverdamisega jatkatud lavakunstilist loomingut, mis Draama-Stuudio suure agarusega näikse jatkavat, hoolimata ainelistest ja muudestki raskustest”

------------
Näitus koosneb kahest osast: TÄNA tegevatest kunstnikest ja oma loometöö juba EILE lõpetanud kunstnikest. Fraas „kujundajana aktiivne: x aastat” tähistab kujundamist teatris, filmis või televisioonis. Mingil juhul ei märgi see kunstnikuks olemise aega. „EILE” ehk vanameistritest osalejate valik on tehtud kuraatori tahte ja hr Kustav-Agu Püümani suuniste järgi. Valik vanameistrite töödest ei tulene nende lavastuste publikumenust ega ka teatriajaloolisest tähtsusest, vaid on intuitiivne, lähtudes puhtast visuaalsest mõjust. Eesti Lavastuskunstnike Liidul täitus 2013. aasta jaanuaris kahekümnes tegevusaasta, seda sünnipäeva tähistame näituse ja sügiskooliga.


Näituse kuraator Maret Kukkur näitusest "27"

Meie näitus on kui dessant.

Dessant,
mis pole ilus,
vaid mõjuv.

Me ei kujunda ega kaunista,
veel vähem dekoreerime.
Me räägime igaüks oma lugu.

Me räägime lugu,
seekord igaüks enda oma.
Üksi ja koos,
isiksuste paraadil,
egokonteineris.

Festivali koondnimi – „Ruumimaagia”.
Vägev liitsõna: ruum + maagia.
Ma nägin ja samas ei näinud ka.
Mis see oleks?

Anna Viebrock on öelnud, et kui me võtame midagi igapäevast,
midagi, mis on tuttav igapäevasest elust,
ja esitleme seda teisiti, murtud nurga alt,
siis on see tõeline maagia.

Ma olen toas ja näen ust,
mis on praokil.
Praokil ukse vahel vedeleb tool.
Toolist õhkub liikumist,
samuti praokil uksest.
Praokil ukse vahel vedelev tool on täis liikumist absoluutselt liikumatus pildis,
siia pole teisi vaja.

Uks teise ruumi,
tool, millel istuti,
sahtel, mis on praokil... See on vaikelu.

Laval üksikuna seisev tool vajab abi,
et saada tähenduslikuks.

Osaleja seisab toolil ja sellest saab abivahend.
Osaleja tõukab tooli ümber,
sest tool on paha,
ära teeninud karistuse.
Osaleja tuleb ja istub ja sellest saab peatuspaik.

Maret Kukkur, näituse produtsent, kuraator, korraldaja ja kujundaja



Multimeedia installatsioonid Tartu linnaruumis

2.-8. september

Sel aastal sätivad Eesti Teatri Festivali raames Tartusse oma installatsioonid üles ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide multimeedia spetsialisti II ja IV kursuse tudengid. Tudengitele on antud ülesanne teha avalikku ruumi installatsioonid, mis pakuks möödujale võimalust kogeda teistsugust perspektiivi harjumuspärasele keskkonnale. Ilma showta, ilma ehmatamata. Märksõnadeks on lo-tech, heliruum, visuaal.  Installatsioone näeb endises Rael Arteli galeriis (Lutsu raamatukogu keldris, avatud festivali ajal kell 15-19), Postimehe pargis, kohviku Naiiv aknal ja Vilde Tervisekohvikus.

  1) Endises Rael Arteli galeriis (Lutsu raamatukogu keldris) on teatrikunsti visuaaltehnoloogia II kursuse tudengite multimeedia installatsioon. Tegijad: Anna Rosalie Uudre, Katre Sulane, Meeli Tuoppi. Mustade kastide sees ei näe sina kedagi ja keegi ei näe sind. Võta hetk, et lülituda välja ümbritsevast ning lasta ruumi maagial end mõjutada. Lase asjadel juhtuda. 

  2) Postimehe pargis on teatrikunsti visuaaltehnoloogia IV kursuse tudengite multimeedia installatsioon. Tegijad: Triin Reilson ja Maritta Anton. Kui tihti märkad sina väikeseid inimesi oma väikestest eludest pargipingil rääkimas... 

3) Kohvik Naiiv (festivali staap) aknal on teatrikunsti visuaaltehnoloogia IV kursuse tudengite multimeedia installatsioon. Tegijad: Terina Tikka ja Kerttu Kruusla.  Sodi ilma tagajärgedeta - jänku valvab. 

4) Vilde Tervisekohvikus kohtub kineetiline skulptuur muusika ja kaameraga.  Liikuv skulptuur ja lühifilm muusikale. Erialaselt räägime ajalis-ruumilisest kompositsioonist, millel on emotsionaalne lisaväärtus muusika näol. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia II kursuse visuaaltehnoloogia tudengite esimesel aastal valminud tööd. Projekt valmis koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitega. 

Esimese kolme installatsiooni juhendaja on Taavet Jansen. 
Neljanda installatiooni juhendaja Taavi "Miisu" Varm.



Silver Vahtre ruumigraafika näitus "Nähtamatu"

Silver Vahtre näitus "Nähtamatu" on avatud  kultuuriklubis PROMENAADIVIIS (Tartus Ülikooli 1)
2.–30. septembrini 2013.
Näitus avatakse 2. septembril kell 17.

Manipuleerides ruumiga nii laval, ekraanil kui näitusesaalides olen märganud, et vorm  võib kanda üht või teist nimetust, kuid teose loomise meetod jääb ikka samaks,  põhinedes ideaalsete ruumikoordinaatide leidmisele ning materiaalse struktuuri  kavandamisele selle toel. Teatrilavastuste ja filmide puhul peaks ruumilahendus olema võimalikult märkamatu,  mitte pealetükkiv ja egotsentriline. Eesmärgiks on ju tervikliku vaatemängu loomine eri  autorite ühistööna, mitte mõne üksikosa ja selle looja eksponeerimine. Samas on  lõpetatud projekt sageli vaid jäämäe veepealne tipp, suurem osa jääb nähtamatuks  ning seal võib leiduda põnevat materjali, mis suudaks täiesti iseseisvalt pinnale ujuda.  Tuleb vaid kõrvaleheidetud mõtted lõpuni mõelda ning lõpetamata jäänud kujundid ära  visualiseerida. Nende mõtete ja kujundite, ennast ammu ilmutada soovinud nähtamatute tegelaste  graafilisse vormi valamisest ongi sündinud käesolev näitus.